Intellektuaalomandi ja andmekaitseõiguse juhi vandeadvokaat Tambet Toomela intervjuu Delfi.ee-le ilmus 22. aprillil 2023
Eelmise aasta novembris avalikkusse toodud ChatGPT vestlusrobot on pealtnäha tehnoloogia meistriteos, kuid Itaalia avastas roboti roostetanud kohad. „Ei saa välistada võimalust, et ülehomme on juturobot ka Eestis kinni,“ nentis andmekaitse advokaat Tambet Toomela.
Itaalia keelustas märtsis ajutise meetmena ChatGPT kasutamise ja selles riigis vestlusrobot hetkel ei avane. Tehnoloogiat uurinud Itaalia andmekaitseasutus Garante per la protezione dei dati personali tuvastas ChatGPT-s tõsised isikuandmete kaitse probleemid.
Itaallastele nimelt ei meeldinud, et OpenAI meeskond kasutas oma roboti treenimisel kogu internetti, seal hulgas ka netis rippunud inimeste andmeid. „Garante ütles, et vaadake, meie ei saa aru, kust on ChatGPT üldse võtnud aluse oma mudeli treenimiseks seoses isikuandmetega, mis ühel või teisel moel ChatGPT väljundist esile kerkivad,“ selgitas advokaadibüroo Eversheds Sutherland intellektuaalomandi ja andmekaitseõiguse juht vandeadvokaat Tambet Toomela. Samuti oli OpenAI meeskonnal Garante hinnangul mitmed probleemid läbipaistvusnõuete täitmisega.
Toomela sõnul on OpenAI põhimõtteliselt öelnud, et treenitud mudelis on rakendatud meetmeid isikuandmete väljafiltreerimiseks ja isikuandmete kaitseks. Lisaks peaksid vastavalt kasutustingimustele isikuandmete kaitse eest hoolt kandma ka kasutajad.
„Garante vaidles neile vastu, et internetiavarustes väga palju isikuandmeid, mis on jumal teab kuidas sinna sattunud. Open AI peab suutma põhjendada, milliseid isikuandmeid, millisel viisil, millistel eesmärkidel ja alustel on kasutatud.“ kirjeldas Toomela Itaalia andmekaitseameti ja OpenAI meeskonna vahelist lahkheli.
Kümme erinevat vastust
Toomela sõnul on erinevad testid juba näidanud, et vestlusrobot avaldab erinevate märksõnade peale ka inimeste andmeid. Need ei pruugi sugugi korrektsed olla.
„ChatGPT ise ütleb, et ärge teie isikuandmetega midagi otsige, siis ei kaasne ka mingeid rikkumisi, kuid teiste isikute privaatsuse aspektist ei ole see reaalselt saavutatav tulemus,“ teatas Toomela. Ta rääkis, et on ise katsetanud juturobotit omaenda ja tuttavate nimedega. „Mingi arusaamatu loogika järgi ütleb robot ühel päeval, et austab isiku privaatsust ega saa tema kohta midagi öelda, järgmisel päeval annab aga sama nime peale infot, kus inimene näiteks töötanud on ja mis ta muidu elus teeb.“ Kolmandal päeval võib robot taas inimese andmeid kaitsta.
Toomela tõi võrdluseks Google’i otsingumootori, mis annab alati sama vastuse, küsi kasvõi nädal aega järjest. „ChatGPT on teistmoodi, sa võid sama asja küsida kümme korda järjest ja saad iga kord erineva vastuse,“ oli Toomela kriitiline.
Andmekaitse ekspert rääkis, et robot võib inimese kohta ka täiesti eksitavat informatsiooni anda. Nii on ta näiteks tuttavate nimesid testides avastanud, et inimese andmed on kokku segatud tema vanemate omadega ja tuttav võib ChatGPT kinnitusel olla näiteks arst, näitleja ja poliitik korraga. „ChatGPT-s tuleb inimeste kohta andmeid välja siis, kui ei peaks tulema, ja pealegi veel ebaõigeid,“ nentis Toomela.
Pole veel sotti saadud
Kuigi OpenAI andis ChatGPT välja möödunud aasta novembris, keelustas Itaalia Garante vestlusroboti märtsis. Toomela sõnul on robot siiski päris uus, seetõttu ei tabatud andmekaitse tingimustest möödahiilimist varem. „Mõned kuud on läinud, kõik on seda nähtust imetlenud, aga keegi pole selle loogikatest ja kõigist õiguslikest riskidest veel lõpuni aru saanud,“ rääkis ta.
Toomela sõnas, et Itaalia oli teistest riikidest lihtsalt kiirem. „Aga ei saa välistada, et kui Itaalia poleks robotit keelustanud, oleks mõni teine riik olnud esimene,“ arutles ta.
Andmekaitseekspert tõi paralleeli Meta ja Google’iga, kes on mõlemad EL-i karmide privaatsusreeglite peale pahaseks saanud ja ähvardanud oma teenuse pakkumisest loobuda. Toomela sõnul seisab ka ChatGPT valiku ees. „Kas neil on lihtsam öelda, et teate, meil ei ole selleks aega ega ressurssi, me liigume edasi ega tegele sellega, või nad ikkagi võtavad seda tõsiselt ja tahavad oma teenust pakkuda ka Euroopas,“ rääkis Toomela, „Itaaliaga on Open AI-l läbirääkimised hetkel pooleli ja saame näha, mis on nende tulemus.“
Suurriigid ees, Euroopa kosena järel
Trall juturoboti ümber toimub praegu küll Itaalias, kuid juhtunu mõjutab kogu Euroopat, ka Eestit. „Prantsusmaa ja Saksamaa andmekaitseasutused on samuti tuld võtnud ja suhtlevad praegu väga tihedalt Garantega,“ rääkis Toomela. Tema sõnul ei ole üldse välistatud, et lähiajal toimub ChatGPT ajutine keelustamine ka nendes riikides. Vähemalt seni, kuniks asjad ei ole paremini selgitatud.
„Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa on ikkagi Euroopa juhtivad riigid, ja kui nemad peaksid ChatGPT kasutamise ära keelama, siis on täiesti kindel, et sealt edasi läheb kosena kogu ülejäänud Euroopas ka,“ tõdes Toomela.
Andmekaitse eksperdi sõnul ongi praegu küsimus selles, kas me kasutame ChatGPT-d praegu viimaseid päevi või jääb Itaalia isoleeritud juhtumiks. „Keelustamine võib toimuda täiesti üleöö,“ märkis Toomela, „Võib vabalt olla, et täna kasutame õndsalt ChatGPT-d, aga homme tuleb Saksamaalt ja Prantsusmaalt otsus Itaaliaga ühineda ning ülehomme on juturobot Eestis ka kinni.“
Tambet Toomela
Partner
+372 622 9990