Millist paindlikkust pakub muutuv töötuskindlustushüvitise maksmise kord?

On hea üle korrata, et töötuskindlustusmakset tasub nii töötaja ise kui ka tööandja. Seeläbi on töötajal töötuse korral võimalus saada kaotatud sissetuleku osalist hüvitamist tööotsingute ajaks. COVID-19 epideemia puhangu alguse ajal aga nägime, et töötajad vajasid riigilt rohkem tuge ning riik kehtestas ajutised meetmed töötajate toetamiseks. Neist kogemustest tulenevalt muudetakse ka praegu kehtivat töötuskindlustushüvitise süsteemi. Hüvitise lõppsuurus hakkab sõltuma majanduse olukorrast, et paremini vastata abivajajate vajadusele. Kuidas täpsemalt, selgitame järgnevalt.

Kehtiva seaduse järgi arvestatakse töötuskindlustushüvitist vastavalt kogunenud töötuskindlustusstaažile. Kuigi hüvitist on võimalik saada kogu töötuna arvel oleku aja jooksul, siis tuleb arvestada, et mitte kauem kui:

1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat;  
2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat;  
3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.

Selline süsteem on aga vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ajal, kuid tugevat kaitset majanduse kasvu faasis.

Käesoleva aasta 30. juunist ei sõltu töötuskindlustushüvitise suurus enam ainult tööstaažist vaid seda mõjutab ka majanduse olukord. Muudatuse eesmärkideks on ühelt poolt senisest suuremal määral kaitsta halvas majandusolukorras töö kaotanud inimesi ning teiselt poolt heas majandusolukorras motiveerida inimesi kiiremini naasma tööturule. Kiirem tööturule naasmine aitab vältida olukorda, kus inimese kvalifikatsiooni võib väheneda. See aga võib raskendada või isegi võimatuks muuta töösuhte lõppemisele eelnenud palgatasemele naasmise.

Uue süsteemi kohaselt määratakse töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt taotleja kindlustusstaaži pikkusele (nn baasstsenaarium). Kõrge tööpuuduse korral pikeneb hüvitise maksmise periood automaatselt enne maksmise lõppemist kõigil kindlustusstaažiga isikutel. Võrreldes praegu kehtiva seadusega lüheneb töötuskindlustushüvitise baasperiood 60 kalendripäeva võrra neil kindlustatutel, kelle kindlustusstaaž on vähemalt viis kuni kümme aastat või enam ja uued baasperioodid neile on vastavalt 210 ja 300 kalendripäeva. Teisalt kompenseeritakse seda selliselt, et tavapärase tööpuuduse korral nende hüvitise maksmise periood pikeneb enne hüvitise maksmise lõppemist automaatselt 60 päeva ning kõrge tööpuuduse korral 120 päeva võrra.

Kindlustatutel, kelle staaž on lühem kui viis aastat, hüvitise maksmise baasperiood võrreldes kehtiva seadusega ei muutu, kuid tavapärase tööpuuduse korral neil ka hüvitise maksmise periood ei pikene. Majandusolukorra halvenedes pikeneb ka neil hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ühe korra 60 kalendripäeva võrra. See tähendab, et muudatuse tulemusel määratakse edaspidi inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel esmalt hüvitise maksmise baasperioodiks vastavalt taotleja kindlustusstaaži pikkusele kas 180, 210 või 300 kalendripäeva.

Enne töötuskindlustushüvitise maksmise baasperioodi lõppemist arvutab töötukassa välja registreeritud töötute arvu. Võrreldes saadud tulemust varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga selgub, kas kindlustatule töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb või mitte. Seaduses on samuti toodud välja, milline peab töötute arv olema, et töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneks. See tähendab, et pikenemine sõltub majanduse olukorrast ning siin ei saa isikud midagi enam ise mõjutada.  Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise periood ei pikene. Kuid tööpuuduse kasvu korral võrreldes varasema perioodi keskmisega võib töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneda kuni 120 kalendripäeva võrra.

Oluline on tähele panna, et töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb igal juhul ainult nendel töötutel, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kellele töötuskindlustushüvitise maksmine pole lõppenud.