25. jaanuaril 2023 võttis Riigikogu vastu välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse, mis jõustub 1. septembril 2023. Tagasiulatuvat kohaldamist ei ole ette nähtud, seega mõjutab uus seadus ainult tulevasi tehinguid. Sügisese jõustumisaja põhjustas ilmselt see, et sõelumisprotsessi kehtestamine nõuab riigilt veel mõnevõrra aega ja jõupingutusi, näiteks: spetsiaalse IT-süsteemi väljatöötamist, sisemiste menetlusreeglite kehtestamist, taotlusvormide ettevalmistamist, välisinvesteeringukomisjoni liikmete valimist ja ametisse määramist jne.
Kes on seadusest mõjutatud sihtettevõtjad?
Mõjutatud sihtettevõtjate arvuks on eelnõu koostamisel hinnatud umbes 350, sealhulgas
- elutähtsate teenuste osutajad,
- kõik riigiettevõtted,
- kaitsesektori ettevõtjad,
- meediaettevõtted, millel on oluline mõju avaliku arvamuse kujundamisele,
- teatavad kaevandusettevõtted,
- AS Eesti Varude Keskus ja selle koostööpartnerid,
- Alaliste riigikaitseobjektide omanikud,
- Riigiside toimimist võimaldava või ringhäälinguprogrammide edastamise taristu omajad,
- lennujaamade, sadamate ja raudteede operaatorid.
Kuna paljud sihtrühmad kuuluvad suurematesse kontsernidesse ja hõlmatud on ka kaudsed tehingud (st väljaspool Eestit toimuvad tehingud emaühingute tasandil), on potentsiaalselt (otseselt või kaudselt) mõjutatud ettevõtjate koguarv loomulikult oluliselt suurem.
Mõjutatud sihtettevõtjate ring laieneb olulisel määral aga juba 2024. aastal seoses elutähtsate teenuste osutajate arvu olulise kasvuga
Käesoleval ajal Vabariigi Valitsuses kooskõlastamisel oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga kavatsetakse oluliselt suurendada elutähtsate teenuste osutajate arvu täiendava 360 ettevõtja võrra, misjärel hakkab elutähtsate teenuste osutajate üldarv Eestis olema suurusjärguna 500. Kõnealune seadus peaks kõigi eelduste kohaselt jõustuma alates 01.01.2024.
Elutähtsate teenuste osutajateks hakkavad olema alljärgnevates valdkondades tegutsevad ettevõtjad, kelle elutähtsa teenuse korraldaja on määranud kriisiülesandega ettevõtjaks:
1) makseteenuse toimimine;
2) sularaharingluse toimimine ja sularaha käitlemise toimimine;
3) kaugküttega varustamine;
4) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
5) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine;
6) toiduga varustamine;
7) tervishoiuteenuste toimimine;
8) elektriga varustamine;
9) maagaasiga varustamine;
10) vedelkütusega varustamine;
11) riigitee sõidetavuse tagamine;
12) telefoniteenuse toimimine;
13) mobiiltelefoniteenuse toimimine;
14) andmesideteenuse toimimine;
15) lennuväljade toimimine;
16) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
17) avaliku raudtee toimimine;
18) raudteeveo toimimine;
19) sadamate toimimine;
20) elektrooniline isikutuvastamine, autentimine ja digitaalne allkirjastamine;
21) ravimitega varustamine;
22) turvateenuse tagamine.
Kuna iseenesest on hulk elutähtsa teenuse osutajaid hõlmatud ka muude välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud sihtettevõtja kategooriatega, siis ei kaasne tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega ilmselt küll sihtettevõtjate arvu kahekordistamist, nagu esmapilgul võiks arvata, küll aga laieneb igal juhul vastavate ettevõtjate ring märkimisväärselt, hinnanguliselt hakkab koguarv olema vahemikus 500-600.
Seega elutähtsa teenuse osutaja staatuse saamisega kaasnevate toimepidevusega nõuete täitmise kõrval (nt enda organisatsiooni riskianalüüsi koostamine, kriitiliste funktsioonide väljaselgitamine, ressursside kindlaksmääramine, riskide maandamine, toimepidevuse seire, valmidusastmete kasutuselevõtmine, iga-aastase raporti koostamine, 24/7 toimiva kontaktpunkti määramine, objektikaitse baasnõuete täitmine) peavad vastavad ettevõtjad ja nende emaühingud arvestama ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest tulenevate osalusi, vara ja kontrolli puudutavate üleandamispiirangutega.
Sõelumisprotsess
Sõelumismenetluse algatamiskohustuse künnised on üsna lihtsad, st hõlmatud on kõik tehingud, mis hõlmavad välisinvestori otsest/kaudset olulise osaluse (vähemalt 10% või sellega samaväärsed õigused) või kontrolli (vähemalt 50%-line osalus või kontroll muul viisil; kontrolli mõistetakse samamoodi kui konkurentsiõiguses) omandamist. Ka väljaspool Eestit tehtavad tehingud on loakohustuse all, seega isegi emaettevõtja tasandil toimuv omandamine võib Eestis kuuluda kohustusliku sõelumise alla.
Lisaks osaluste võõrandamise tehingutele kontrollitakse varatehinguid (nt potentsiaalse sihtettevõtja oluliste varade omandamist). Seega ka vara võõrandamise tehingutes tuleb välisinvestorist ostjal kontrollida müüja sihtettevõtja staatust ja vara vajadust vastavas valdkonnas tegutsemiseks.
Uue seadusega ei piirata ettevõtjate asutamist, kes alles hakkavad tegutsema potentsiaalsete sihtettevõtjatena.
Tehingu lõpuleviimise keelu tõttu on tehingule eelneva heakskiidu saamine kohustuslik (ainus praktiline erand on seotud börsil noteeritud väärtpaberitega kauplemisele).
Hindamisprotsess kestab kuni 120 päeva kahes etapis. Esialgne menetlus kestab 30 päeva, millest tavaliselt peaks ka piisama loa väljastamiseks, kuid keerulisematel juhtudel võib menetlust pikendada täiendava 90 päeva võrra. Loataotluse läbivaatamise eest ei ole vaja tasuda riigilõivu.
Tehingu keelamise aluseks on oht/risk riigi julgeolekule ja avalikule korrale Eestis või ELi liikmesriigis, mille olemasolu kontrollitakse ilmselt äärmise põhjalikkusega, eriti arvestades praegust julgeolekuolukorda. Luba võidakse väljastada ka tingimuslikuna, kui taotleja pakub välja kohustused, mis on piisavad tuvastatud või potentsiaalsete julgeolekuprobleemide lahendamiseks.
Rahalisi sanktsioone seaduse rikkumisele ei järgne, kuid ebaseaduslikult teostatud tehing(ud) loetakse kehtetuks ja tehingutele eelnenud olukord tuleb taastada.
Risto Rüütel
Partner
+372 622 9990